Võistluslugu 2023
2023. aastal on Mooste Elohelü võistluskontserdi kohustuslikuks looks uuem rahvalaul „Ma saisi korgõl mäe pääl”. Võistlejaile on töötluse loomise aluseks pakutud siinkohal välja kõik need laulu Vana-Võromaa viisivariandid, mida õnnestus leida Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest, lisaks üks variant Otepää kihelkonna Neeruti vallast, seega Kanepi kihelkonna piiri äärest. Huvitaval kombel ongi seda laulu Vana-Võromaal tuntud just selle ühe viisitüübiga, mis on küll olnud Eestis ka laiemalt levinud. Seni leitud variandid lubavad arvata, et Vana-Võromaal on laul olnud lõunaeestikeelne (tartu kirjakeele sugemetega) ja enamasti sisaldanud sissejuhatavaid ridu, mis kõnelevad kurvast ja murelikust ajast ning raskest teest või reisist. Veel on sama laulu lõunaeestikeelseid sõnu kogutud eesti asundustest Jaroslavli ja Samaara kubermangus Tsaari-Venemaal.
Ballaad, mille tegelasteks neiu ja kolm krahvi, on olnud Eestis laialt tuttav, kuid teiste viisidega ja nimedega, nagu „Kolm krahvi“ või „Üks neitsi“. Laul on rahvusvaheliselt levinud, kusjuures skandinaavia, saksa ja ka muud euroopa variandid algavad tavaliselt motiiviga mäe peal seismisest. Ballaadi pikemates variantides järgneb kihlasõrmuse kinkimisele vanemate nõusoleku küsimine. Kui noormehe vanemad abieluks nõusolekut ei anna (pruut on alamast seisusest), järgneb traagiline lõpplahendus (ühine motiiv lauluga „Neitsi ilus nii kui roos mängis ühe krahviga”). Seni leitud Võromaa variandid ja osa teisi lõunaeesti omi aga lõpevad kihlasõrmuse saamisega ja neiu ootusega, jäädes seega lootusrikkaks. Vahel (ka Võromaal) on tekstisse põimitud motiive sentimentaalsest laulust „Üks noor ja ilus tütarlaps” (see oli Mooste Elohelü võistluskontserdi kohustuslik lugu aastal 2015).
Siinkohal esitatud tekst ei taha olla võimaliku lõunaeestikeelse algteksti rekonstruktsioon, pigem on püütud erinevatele lõunaeesti variantidele toetudes anda võistlejaile paraja pikkusega küllalt sidus versioon, mis vastaks Lääne-Võromaa hääldusele. Töötlejal on vabadus teksti lühendada, ridu oma suva järgi kombineerida või sõnalisest esitusest üldse loobuda.
– Urmas Kalla
Viisivariandid
LAULUTEKSTIST
Ma saisi korgõ mäe pääl
Seo aig om kurb ja murõlik ja murõlik
ja saadap kurbust meil’.
Seo tii om pikk´ ja kõvvõr´ kül(q) ja kõvvõr´ kül(q),
kui sinnäq lähämi(q).
Ma saisi korgõ mäe pääl ja mäe pääl,
kai alla mere pääl’,
kon kõik´ neo(q) laivaq sõidava(q) ja sõidava(q),
kolm krahvi neide pääl.
Seo kõgõ noorõmb krahvidõst ja krahvidõst
and´ klaasist juvvaq mul’.
Seo klaas´ oll´ kullast kirutõt ja kirutõt
ja punaviin oll´ seen.
Tä and´ mul kihlasõrmussõ ja sõrmussõ.
Seo sõrmus kullanõ,
kuldviiga üle joodõtu ja joodõtu
ja läüke ilusast.
Ma panni uma akna pääl’ ja akna pääl’.
Ta paist kui aotäht´
ja haljõndas mu süämen ja süämen
kui roosilillike.
„Ma koputa su ussõ pääl’ ja ussõ pääl’:
kas sisse lasõt mu?
Kui olõt sisse lasknu(q) mu ja lasknu(q) mu,
sis ma su tervitä.”
Ma seisin kõrge mäe peal
See aeg on kurb ja murelik
ja saadab kurbust meile.
See tee on pikk ja kõver küll,
kui sinna läheme.
Ma seisin kõrge mäe peal,
vaatasin alla mere peale,
kus kõik need laevad sõidavad,
kolm krahvi nende peal.
See kõige noorem krahvidest
andis klaasist juua mulle.
See klaas oli kullaga kirjatud
ja punane vein oli sees.
Ta andis mulle kihlasõrmuse.
See sõrmus kullane,
kuldveega üle joodetud*
ja läikis ilusasti.
Ma panin oma akna peale.
Ta paistab kui koidu- (ja eha-) täht
ja haljendab mu südames
kui roosililleke.
„Ma koputan su ukse peale:
kas sisse lased mind?
Kui oled sisse lasknud mind,
siis ma sind tervitan.”
* – üle kullatud
Teksti saab laulda nii ridu kahekaupa korrates kui ka ilma korduseta. 1.–3. salmi puhul on põhiliseks allikaks olnud ERA II 2, 207 (4) (Kanepi khk., Kooraste v. – Herbert Tampere; Lotta Kiidron, 77 a. (1928)) ja 4.–6. salmi puhul H I 8, 594 (35) (Samaara – Jüri Schmidt (1895)). 3. salmi esimest ja 6. salmi viimast rida on seatud vastavalt S. Lindpere noodialusele tekstile (SKS, Lindpere 13 (22); Vastseliina khk., Orava v. < Urvaste khk. – Samuel Lindpere < Anna Bleive (1904-1905)) ja 4. salmi kaks viimast rida on lisatud variandist EÜS V 15/6 (15) (Otepää khk., Päidla v., Neeruti k., Kruusa t. – August Kiiss; Edgar Eisenschmidt < Ann Üts, 45 a. (1908)), kusjuures minevikuvorm „läikis” on asendatud võrokeelse vormiga „läüke”.
Võru keele kirjutamiseks on tarvitusel erinevaid kirjaviise. Näiteks ühes neist märgitakse omapärast kõrisulghäälikut (larüngaalklusiili) q-tähega, teises ülakomaga (’), kolmandas jäetakse hoopis märkimata. Festivali kohustusliku loo teksti jaoks on valitud selline kirjaviis, milles on tähistatud nii kõrisulghäälik (q-tähega) kui ka häälikupeenendus ehk palatalisatsioon (märgiga ´). Värsirea sees kõrisulghäälik tegelikult assimileerub, kui talle järgnev sõna algab kaashäälikuga; näiteks rida „and´ klaasist juvvaq mul’“ hääldub umbes „and´ klaasist juvva_m mul’“. Lauldes kaob kõrisulghäälik või muutub peaaegu kuuldamatuks mõneski kohas, kus ta aeglasel kõnelemisel selgesti kuulda oleks. Neis kohtades on q-täht laulutekstis pandud sulgudesse. Need konkursil osalejad, kellele võru keel on võõras, võivad kõrisulghääliku kasutamisest ka üldse loobuda, ilma et esituse muusikaline tase sellepärast kannataks. Olgu aga öeldud, et võru kirjaviisis ei tohi q-tähte hääldada k- häälikuga ega ku- või kv- häälikuühendiga.
– Urmas Kalla