VÕISTLUSLUGU 2024

2024. aastal on Mooste Elohelü võistluskontserdi kohustuslikuks looks rahvalaul „Vihmakõnõ, vellekene”. Loo on linti laulnud Rõugest pärit Linda Männiste (1911–1999). Ta mäletas mitmeid vanu regilaule, sealhulgas käesolevat vihmaloitsust arendatud meloodilise refrääniga lüürilist karjaselaulu ning muinasjutulaulu „Vaeslaps käoks“. Koos õe Irmaga lauldi uuemaid laule, millele Linda improviseeris teist häält kaasa. 

Männiste oli kasvanud suures lasterikkas peres. Õdede-vendade peredega käidi ka hiljem tihedalt läbi, peeti ühiseid sünnipäevi ja muid pidusid, kus väga palju lauldi. Linda oli laulnud ka segakooris.

Viis

 Viisivariant 1 – helisalvestis: RKM, Mgn. II 2944 (1).

Viisivariant 2 – helisalvestis: RKM, Mgn. II 2944 (22).

LAULUTEKSTist

Laulja tekst on olnud selgete põhjaeesti („pole“-sõna) või tartu keele mõjudega, seda on toimetatud võrokeelsemaks võrdluses sama laulutüübi Võromaa variantidega.

Võru keele kirjutamiseks on tarvitusel erinevaid kirjaviise. Näiteks ühes neist märgitakse omapärast kõrisulghäälikut (larüngaalklusiili) q-tähega, teises ülakomaga (’), kolmandas jäetakse hoopis märkimata. Festivali kohustusliku loo teksti jaoks valitud kirjaviisis tähistab kõrisulghäälikut q-täht. Laulmisel kaob kõrisulghäälik või muutub peaaegu kuuldamatuks mõneski kohas, kus ta aeglasel kõnelemisel selgesti kuulda oleks. Neis kohtades on q-täht laulutekstis pandud sulgudesse. Värsirea sees kõrisulghäälik assimileerub, kui talle järgnev sõna algab kaashäälikuga. Mõlemat võimalust (kadumist ja assimileerumist) illustreerib hästi värsirida „vii(q) ärä(q) vihma Vinnemaalõ“, mis hääldub umbes „vii ärä_v vihma Vinnemaalõ“. Need konkursil osalejad, kellele võru keel on võõras, võivad kõrisulghääliku kasutamisest ka üldse loobuda, ilma et esituse muusikaline tase sellepärast kannataks. Olgu aga öeldud, et võru kirjaviisis ei tohi q-tähte hääldada k-häälikuga ega ku- või kv-häälikuühendiga.

Sõnad „maalõ“ ja „poolõ“ on võro keeles II vältes.

– Urmas Kalla